12. september 2025
Atlandi ookeani kallastel kulgev rada on Iirimaa creme de la creme.Trass on mägine ja roheline ning ookeanilt puhus igas suunas midagi. 4:25:49 oli väga aus ja õiglane tasu, viimasel kümnel miilil käisid juba igasugu mõtted peast läbi. Kõigil oli raske, aga kõik toetasid kõiki- jooksjad, pealtvaatajad, organiseerijad ja isegi lambad.
Et kõik ausalt ära rääkida, pean minema tagasi aastasse 1990, kui käisime Nõmme Kultuurimaja "Digi-Tak" tsirkusetrupiga Põhja-Iirimaal, Newcastles rahvusvahelises tsirkuselaagris, mis toimus Belfast Community Circus School egiidi all. Aerofloti lend Moskva-Luksemburg-Shannon-Lima, maha hüppasime Shannonis. Sõitsime läbi Iirimaa Põhja-Iirimaale (UK), kus piiril oli IRA tõttu ka relvastatud kontroll. Näitasime neile NSVL välispasse, kus oli sees Moskvast hangitud Suurbritannia viisa. Raha vahetati meile täpselt 9 naelsterlingit (100 rubla), rohkem ei tohtinud.
Sel ajal maratone veel ei jooksnud, kuid Iirimaa jäi pikaks ajaks hinge. Sametrohelised mäed, armsad punapäised lapsed, muusika mis paitas hinge ning lahked iirlased, kelle veres voolab ka sõbralik huumor. Ma teadsin, et tulen tagasi. Küll aga ei arvanud ma seda, et minu teine reis saab toimuma alles 27 aastat hiljem. 2017. aastal lendasin Iirimaale juba maratoni jooksma ja mitte enam läbi Moskva. Aeg oli edasi läinud ning Tallinnast ikka Ryanairiga Dublinisse ning lennujaamast bussiga Iirimaa läänerannikule Galwaysse. Maraton ise leidis aset Connemara rahvuspargis ja kandis nime Connemarathon. Korralduskogemus oli nii võimas, et otsustasin ka tulevikus Iirimaal maratone joosta.
DINGLE 2025
Iirimaa edelaosas asuvat Kerry maakonda peetakse üheks kaunimaks ja just sealt leidsin ma maratoni, mida korraldajad nimetavad õigusega "Most scenic marathon in the world"-
https://dinglemarathon.ie/
Tavaliselt müüakse Dingle marathon aasta aega varem välja ja minagi ei saanud alguses peale. Lisasin oma andmed ootelisti ning tavaliselt mul ei vea ei lotos ega ootenimekirjas. Siiski-siiski, umbes kuu aega hiljem sain emaili, milles paluti tasuda osavõtumaks ja koht oligi minu.
Kõrvalepõikena, Dingle ei ole mingi suvaline nimi, vaid imearmas pisike linnake Iirimaa edelarannikul Atlandi ookeani kallastel, kus linnapildi on vallutanud Iirimaale omased värvilised majakesed. Linnas on mõned kirikud, kahekohaline arv hotelle, pubid ja käsitööpoed ning pikk-pikk ookeaniäärne promenaad. Iirlased on jätkuvalt lahked ja sõbralikud. Majutuse hinnad on pigem kallid ja maratoni ajal pubides einestamine natuke kallim võrreldes Eesti sarnaste toidukohtadega.
SOOVITUS: Hotell on soovitatav ära broneerida trahvivabalt juba enne maratonile registreerimist. Maratoni ajal on kõik täis ja mõned kuud enne kerkivad ka hinnad taevasse.
Ryanairi lennupileteid tasub jooksvalt vaadata kohe kui olete jooksule peale saanud. Mina lendasin Tallinnast Dublinisse, aga tagasi tulin Dublinist Riiasse, sest hind tuli lihtsalt üle kahe korra soodsam.
Dublinis veetsin samuti päeva ja kohtusin vanade sõpradega ning Dublinist sõitsin bussiga Traleesse, mis kestis umbes 4 ja pool tundi. Traleest teise bussiga umbes tunnike Dingle'sse.
Kokku üle 5 tunni hunnituid Iirimaa vaateid ja aknast avanevaid piltpostkaarte.
MARATONIPÄEV
Dingle maraton ise oli minu jaoks 19. ning teine Iirimaal. Rohkem olen ma jooksnud vaid Eestis ja Prantsusmaal. Trass ei olnud kergemate killast- üles ja alla ning sõna otseses mõttes Atlandi ookeani kallastel. Umbes 70% puhus tuul vastu, aga taganttuul oli hooti nii kõva, et ma kartsin päriselt üle madala Iiri kiviaia Atlandi lainetesse kukkuda. Eks ma natukene liialdan ka, aga see ilu lihtsalt mattis mu enda alla.
Raja äärde jäid imearmsad Iiri rookatusega majad, mõned tänapäevasemad majad, palju lambaid ja ka lehmi. Mul olid raja ilu suhtes suured ootused, aga tegelikult oli kõik veelgi täiuslikum. Kui lisada siia veel kohalike iirlaste toetus ning kaasjooksjate/kaaskannatajate ergutamine, tuligi kokku ideaalne maraton. Raskeks läheb alati, kui joosta jääb veel viimane veerand, aga finiši eufoorialaadne tunne paneb unustama kõik valu.
Tasub ka meeles pidada, et Iirimaal mõõdetakse maratone miilides ehk 42,2 km on 26,2 miili ja peab olema kannatlik esimese miili märgini ;)
Rajal näeme!
