21. mai 2026
Viimsi Teataja
Foto: Prangli vabatahtlik merepäästeühing
Tänavune hooaeg algas MTÜ Prangli Vabatahlikule Merepäästeühingule, mis äsja pälvis siseministeeriumi aasta vabatahtliku merepäästeühingu aunimetuse, juba 22. aprillil, mõni tund pärast merepäästekaatri veeskamist.
Prangli vabatahtliku merepäästeühingu fenomen seisneb selles, et alates saare merepäästevõimekuse taasloomisest 2022. aastal on lühikese aja jooksul suudetud mobiliseerida vaatamata väikesele kogukonnale palju liikmeid. Ühingu väärtused kattuvad nii politsei- ja piirivalveameti (PPA) kui ka kohaliku omavalitsuse omadega ning hea koostöö tulemusena on ühingu merepäästevõimekuse areng olnud üllatavalt kiire.
Prangli vabatahtlike panus ulatub märksa kaugemale operatiivsest päästetegevusest maal ja merel. Nad täidavad keskset rolli saareelanike turvatunde kujundamisel, tugevdavad saare varustuskindlust ning aitavad inimestel liikuda olukordades, kus tavapärane ühendus mandriga on häiritud või katkenud.
Viimsi vallale omistati aasta vabatahtlike päästjate ja merepäästjate toetaja aunimetus. Viimsi vald on sidunud end siseturvalisuse valdkonnaga kohalikul tasandil kehtestatud määruse kaudu, mille alusel vald toetab pääste- ja merepäästeühinguid varustuse ja tehnikaga. Päästetehnika võtab vald üldjuhul oma bilanssi, tagab tehnika hoolduse ja sellest tulenevalt tehnika töökindluse päästetöödel.
Tormiga tekib abivajajaid
Prangli vabatahtliku merepäästeühingu juhi Raimond Linholmi sõnul peavad merepäästjad olema operatiivsed. Vastavalt PPA-ga sõlmitud merepäästetööde lepingule tuleb merepäästesündmustele reageerida vähemalt 30 minuti jooksul, kuid Prangli saare vabatahtlikud reageerivad reeglina juba kümne minutiga.
„Möödunud hooajal oli meil ka kaks päästesündmust ja üks sündmus oli seotud kajakkidega. Ilma- ja mereolud muutusid kiiresti kajakkide jaoks keeruliseks ning laine hakkas kajakkidesse vett sisse tooma. Suutsime kannatanud kiiresti üles leida, kuid ühel päästetutest oli jõudnud juba tekkida alajahtumine. Koostöös PPA kopteri ja Kaberneeme vabatahtliku merepäästega toimetasime kannatanud kaldale.“
Selge ja ilusa ilmaga tulevad inimesed merel ise toime, kuid pimeduse ja ootamatu tormiga tekib abivajajaid. „Sellepärast tasub merele minnes eeltöö ära teha, näiteks vaadata Keri saare ilmateadet, sest Keri asub avamerel ja sealsed olud peegeldavad paremini tegelikke mere- ja ilmaolusid,“ paneb mees kõikidele
merehuvilistele südamele.
Aprilli keskel toimus merepäästeõppus, kus harjutati koostööd, kiiret reageerimist ja keeruliste olukordade lahendamist merel. Õppuse stsenaariumi järgi sattus liinilaev Wrangö õnnetusse, mille tulemusel tuli tegeleda kannatanute abistamise, aluse ohutuse tagamise ning massievakuatsiooniga. Kokku oli pardal paarkümmend inimest ning olukord nõudis kiiret ja koordineeritud tegutsemist nii merel kui kaldal.
„Muu hulgas harjutasime efektiivset sidet VHF- ja ESTER-kanalitel, koostööd eri üksuste vahel, kannatanute triaaži ja esmast stabiliseerimist, samuti ohutut evakuatsiooni nii päästealustele, parvedele kui kaldale ning massievakuatsiooni korraldamist ajasurve all,“ kirjeldab Raimond Linholm.
Õppustel osales ligi 50 inimest: Prangli SAR, p/l Wrangö, Prangli kiirabi, vabatahtlikud nn rollimängijad, häirekeskus ja JRCC Tallinn ehk merevalvekeskus, Prangli vabatahtlik merepäästeühing.
„Sellised õppused on üliolulised, et vajaduse korral oskaksime toimida kiiresti, ohutult ja ühtse meeskonnana. Oleme tänulikud kõikidele osalejatele, kelle töö ja tegevus aitab päriselt elusid päästa,“ ütleb Raimond.
Valla toetus aitab tegutseda
„Toimetame Pranglil aastaringselt. Merepääste loomise vajadus tekkis paar aastat tagasi, kui PPA lõpetas toonase merepäästeühinguga koostöölepingu. Sisuliselt katkes Pranglil merepäästeteenus ja see tekitas suurt muret, sest kohalikud käivad merel palju. Merepääste tuli taasluua ja seepärast asutati 2022. aastal MTÜ Prangli Vabatahtlik Merepäästeühing. Mina ja minu kaasteeline Andrus Prangli veame seda. Alustasime merepäästega ja hiljem lõime juurde ka maapäästevõimekuse ning sõlmisime koostöökokkuleppe päästeametiga,“ tuletab Raimond algust meelde.
Mõlemad üksused on loodud suuresti just valla abiga. „Kogu tehnika on valla poolt. Meie kasutuses oleva merepäästekaatri sai Viimsi vald PPA-lt. Tuletõrjeautod koos varustusega on soetanud vald. Lisaks kõik isikukaitsevahendid ja tööriistad, mida igapäevaselt vaja läheb,“ loetleb Raimond.
„Tänu vallale saame me tegutseda ja säästame aega hangete ja taotluste tegemisest, millega enamik Eesti vabatahtlikke päästeseltse igapäevaselt tegelema peab. Saame tegeleda reaalse tööga ehk inimeste päästmisega. Vallast tahaks väga tänada Alar Miku, Jaanus Koni ja Raul Ilissoni, kes kogu selle asja taga on olnud ja meid aidanud.“
Prangli vabatahtliku merepääste koosseisu kuulub 36 inimest, sh 8 naist, kes kõik teevad seda tööd tasuta. Kõik ei ole pärit Pranglilt, osa on ka Viimsi poolsaarelt, kes ennast nädalavahetusteks valvesse panevad. Ainuüksi merepäästes on koolitatud 19 inimest, kes on võimelised igal ajal merele minema. „Korraga peab meil valves olema kolm inimest ning reageerime ainult Pranglilt.“
Kõrgel tasemel operatiivsus
Hädaolukorda sattudes tuleb helistada hädaabinumbril 112, kust kõne suunatakse merevalvekeskusesse, kus sündmuse lahendamisse kaasatakse kiireim ja tõhusaim merepäästeüksus. „Käsk tuleb n-ö ülevalt poolt, kuna see on riigi vastutusalas. Selline praktika on samuti Soomes, Rootsis, Norras jne, kuna tegemist on valdkonnaga, mis on reguleeritud rahvusvaheliste konventsioonidega. Nii saavad Soome ja Eesti merepääste ühise loogika alusel teha koostööd näiteks suurõnnetuse lahendamisel. Otse merepäästjatele ei ole mõtet helistada ega sotsiaalmeediasse kirjutada. Vahel on küll juhtunud, et näeme ise merel toimuvat õnnetust, läheme appi ja anname merevalvekeskusele teada, kes registreerib olukorra.”
Arenguruumi on Pranglil veel (maa)päästeteenuse arendamisel. „Saarel asuvat päästehoonet oleks vaja mõnevõrra laiendada päästjate olmetingimuste parandamiseks. Praegu on ruumid ainult tehnikale, aga valmisoleku tagamiseks peab olema võimalus päästjatel puhata ja pesta. Samuti tuleks paigaldada täiendavad mageveemahutid, et säästa tehnikat merevee kahjustavast mõjust.“
Aidata on hea
Paratamatult tekib küsimus, miks seda kõike tehakse põhitöö ja igapäevaste toimetuste kõrvalt täiesti
vabatahtlikult.
„Me elame ise siin Prangli saarel – miks siis mitte aidata, kui saab aidata oma lähedasi ja kogukonda. Abikäe ulatamine tekitab hea tunde ja seda võib mingis mõttes võrrelda veredoonorlusega, kuigi merepääste on ilmselt veelgi ohtlikum, sest ettearvamatuid olukordi on rohkem. Inimeste päästmise puhul ei teki küsimust, kas selle eest makstakse või mitte – kui abi on vaja, siis minnakse appi. See on loomulik. See võib kõlada klišeena, aga südame kutse on tõesti väga tugev,“ räägib Raimond.
Mõistagi peavad ka inimesed ise oma turvalisuse eest hoolitsema ja ohutusnõuetest kinni pidama. See aitab paljudes keerulistes olukordades toime tulla. Näiteks päästevest peab olema merel alati seljas. Päästevest võiks olla kõikides paadiklassides sama enesestmõistetav nagu turvavöö autos. Kui merel tekib olukord, kus päästevesti on tarvis, aga ei ole enam aega seda kuskilt otsida, siis juba meres olles on seda praktiliselt võimatu selga sikutada, sest käsi läheb vaja vee peal püsimiseks. Päästevest on samasugune elukindlustus nagu helkur pimedal ajal ringi liikudes. Kindlasti peab kaasas olema täislaetud mobiiltelefon veekindlas kotis ning samuti tuleb merele minnes olla kaine ja säilitada selge pea.
HEA TEADA
Prangli saare ümbruse meri kuulub Soome lahe lääneossa ning sügavaim koht Viimsi ja Prangli vahel ulatub ligi saja meetrini.
Kelnase sadam on ainus ametlik sadam, kuhu saab Prangli saarel paadiga ohutult randuda. Sadama sissesõit on selgelt ja nõuetekohaselt tähistatud, mistõttu on seda lihtne märgata.
Merele minnes tuleb vaadata tuule suunda ja laine kõrgust ning hinnata mereolusid. Vt ka: ilmateenistus.ee, Windy, Windguru, „Tark meremees teab!“
Prognoose tasub vaadata mitmest allikast ja neid omavahel võrrelda – nii jõuab täpsema tulemuseni.